Pääsküla raba lumised matkarajad

Õhuke lumi oli varahommikuks Pääsküla laudtee valgeks tõmmanud, kuid männiokastel rippusid endiselt veepiisad. Saapa all ei krudisenud kuiv pakane, vaid lirtsus sulailma ja külma piiril olev pinnas. Käänaku taga kadus laudtee noorte mändide vahele; eemalt kostis rähni paar kuiva lööki ja siis jälle ainult okstelt langeva vee sahin. Tallinna tänavad jäid mõne minuti kaugusele, aga siin mõõtis aega järgmine piisk.

Pääsküla raba ei ava end talvel suure valge väljana. Raja ümber seisavad kased, männid ja kuused tihedalt koos ning lumi jääb puude all laiguliseks. See pole puudus, vaid paiga päris nägu: kunagine soo on kuivendamise järel suuresti metsastunud. Fotograafile annab see teistsuguse ülesande. Silmapiiri asemel tuleb leida üks hele tüvi, rada poolitav kurv või udusse hajuv metsakiht.

Järvest rabaks, rabast metsaks

Pääsküla maastiku algus ulatub jääaja lõppu. Umbes 11 600 aastat tagasi jäi siia irdjääpank; selle sulamisel tekkinud järve vett hoidsid tagasi Pääsküla–Nõmme liivikud. Järv kasvas aegamisi kinni ja ala soostus. Tänapäeval on Pääsküla raba kogu ulatuses kuivendatud ning ligikaudu 90 protsenti kunagisest rabaalast katab mets. Lõunaosas asuva turbavälja keskmine turbakihi paksus on umbes 2,5 meetrit, vanimad kihid ulatuvad viie meetri sügavusele.

Muutus ei alanud eile. Kuivenduskraave kaevati alates 19. sajandist, et soo asemele heinamaid rajada. 1974. aastal avati piirkonnas ametlik prügila, mis suleti lõplikult 2007. aastal; vahepeal kuivemaks muutunud turvas suurendas tuleohtu ning 2002. aastal laastas ala suur põleng. Tallinna piiresse jääv 274,3 hektari suurune Pääsküla raba kaitseala moodustati 2013. aastal. Neid kihte kirjeldavad põhjalikumalt Tallinna ametlik ülevaade ja kaitsekorralduskava.

Elu, mis lume alt välja ei paista

Talvine mets võib näida liigivaene, kuid kaitsealalt on leitud umbes 300 taimeliiki, üle 140 linnuliigi ja vähemalt 65 kaitsealust liiki. Siin kasvab 17 liiki orhideesid ning lendab üle 50 liigi päevaliblikaid. Kõik need arvud kuuluvad pigem soojema aastaaja välitööpäevikusse, ent raja infostend tuletab neid ka detsembris meelde. Ühel hetkel jäi musta kapuutsi ja seljakotiga matkaja liblikatahvlit lugema nii kauaks, et jõudsin teha foto enne, kui ta edasi liikus. Talvel on värvilised tiivad ainult paberil, aga inimene jäi nende ette seisma.

Vesi pole samuti kadunud. Aiataguse ja Kasetuka allikad ning kraavide tumedad lõhed reedavad seda ka õhukese lume all. Alates 2022. aastast on kunagisi kuivenduskraave suletud käsitsi ehitatud turbapaisudega, et hoida vett maastikus ja anda sookooslustele taastumiseks ruumi. Seepärast ei tasu talvel rajalt kõrvale astuda: valge pind võib varjata pehmet turvast, vett või sügavat kraavi.

Kaamera jaoks piisab kolmest motiivist

Alusta laudteest. Madal võttenurk muudab selle heledaks juhtjooneks, mis kaob tumedate mändide vahele; 35–50 mm objektiiv jätab metsa tihedaks ega venita raja servi. Halli taeva all kontrolli histogrammi ja lisa vajaduse korral umbes +0,3 kuni +1 stoppi särikompensatsiooni, sest kaamera kipub lume halliks mõõtma. Hoia siiski heledatel kasetüvedel silm peal.

Teiseks pildista metsakihte. 70–200 mm vahemik surub eri kaugusel olevad tüved kokku ja teeb hõredast udust nähtava ruumi. Kolmandaks mine päris lähedale: männiokaste veepiisad ja sulava lume servad jutustavad sellest ilmast täpsemalt kui lai vaade. Väldi rajal objektiivivahetust, hoia varuaku sisetaskus ning lase retke lõpus kaameral kinnises kotis aeglaselt toatemperatuuriga kohaneda.

Kui otsid selle metsase ja inimtegevusest muudetud raba kõrvale avarat laukamaastikku, jätkub teema Tolkuse raba varahommikuses fotoloos. Tallinna piires annab sootuks teise valguse Paljassaare ranniku ja roostiku rada.

Tolkuse raba: vana merelaht hommikuvalguses

Täpne algus talviseks ringiks

Neljakilomeetrine loodusõpperada algab ja lõpeb Hiiu tänava rajaskeemi juures; samale ringile pääseb ka Kraavi tänava poolt. Männiku-poolses osas seisab ligi kümne meetri kõrgune vaatetorn. Kui soovid lühemat käiku, vali umbes kahekilomeetrine laste- ja invarada, mille algus jääb Metsanurga tänava lõpu mänguväljakust mõnisada meetrit raba poole. Suvel on see pinnatud ring lapsevankri ja ratastooliga läbitav, kuid talvel sõltub tegelik ligipääsetavus lumekoristusest ja jääst.

Fotoretkele võta veekindlad, hea mustriga saapad, vajaduse korral libisemisvastased tallad, mikrokiudlapp, varuaku ja pealamp. Värske lume järel alusta Hiiu poolt varahommikul: nii jõuad laudteele enne, kui jalajäljed selle joone lõhuvad. Ära astu jääle ega lume alla peitunud kraaviservale. Nelja kilomeetri läbimiseks piisab tavaliselt tunnist, kuid kaameraga arvesta kahe kuni kolme tunniga — siin kulub aeg rohkem vaatamisele kui kõndimisele.