Paljassaare: Tallinna looduslik rahu oaas

Tuul tuli Paljassaare lahelt madala hooga, painutas pilliroogu ja kandis korraga ninna märja muda, soolase vee ning sadama metallise lõhna. Sügisene tee oli rehadega silutud kruusa asemel täis paplilehti; roostikus lagunesid hundinuiad valgeteks ebemeteks. Alles linnuvaatlustorni lähedal jäi sadamamüra korraks pilliroo sahina taha. Siis tõusis madalast veest hõbehaigur, tegi kaks aeglast tiivalööki ja maandus mõnikümmend meetrit eemal, nagu poleks Tallinna tema selja taga olemas.

Paljassaare mõju tulebki vastanditest. Ühel pool on madal meri, rannaniit ja linnuparved, teisel pool laevad, mahutid ning korstnad. Siin ei pea tööstust kaadrist välja lõikama. See kuulub paiga loosse sama kindlalt nagu roostik.

Kaks paljast saart

Praegune poolsaar oli veel 18. sajandil kaks liivast saart: Suur-Paljassaar ehk Suur-Kaarli ja Väike-Paljassaar ehk Väike-Kaarli. Nimi on otsekohene — madala taimestikuga paljad saared. Maakerge lähendas neid aegamisi, kuid mandriga ühendati ala lõplikult aastatel 1912–1917, kui uue Peeter Suure sõjasadama süvendamisel saadud pinnasega täideti saarte ja ranniku vahelist madalat merd. Eesti kohanimeraamat talletab ka kaks sõjaeelset kaluriküla: Kopli-poolse Eesküla ehk Suurküla ja Katariina kaist põhja poole jäänud Tagasaare.

Sõjavägi jõudis siia varemgi. Väike-Paljassaarele rajati 1727. aastal muldkants, 1851. aastast kasutas Vene laevastik ala laskepolügoonina ning 1913. aastal valmis kitsarööpmeline raudtee Katariina kai, rannakaitsepatarei ja ladude vahel. Enne 1940. aastat elasid poolsaarel peamiselt kaluripered; Nõukogude okupatsiooni alguses paigutati sinna Punaarmee üksused. Metsas laudtee kõrval seisev pragunenud betoon ei ole seega juhuslik vare, vaid maastiku pikk militaarne järelkaja.

Linnuala linna sees

Paljassaare hoiuala moodustati 2005. aastal ning osa sellest kuulub Natura 2000 võrgustikku. Mosaiikne maastik — madal meri, roostik, märg niit, põõsastik ja väikesed metsatukad — paikneb lindude Lääne-Tallinna rändeteel. Tallinna ametliku ülevaate järgi on siin registreeritud üle 240 linnuliigi, neist 85 kaitsealused. Rände ajal peatuvad arvukamalt aulid ja sõtkad; madalas vees võib kohata haigruid ning tornide ümber kuuleb roolinde sageli enne, kui neid näeb.

Rannaniit ei püsi avatuna iseenesest. Alates 2017. aastast hooldavad seda šoti mägiveised, kes söövad maha pilliroo ja võsa noort kasvu. Ühel suvisel käigul seisid lehm ja vasikas kõrges rohus ninad vastamisi. Tõstsin kaamera, nemad ei tõstnud isegi pead. Teleobjektiiv tegi oma töö distantsilt; karjaaeda pole ühegi foto pärast tarvis siseneda.

Kolm kaadrit ühelt rajalt

Lindude jaoks võta vähemalt 300 mm ulatusega objektiiv ja pildista tornist või rajalt. Hõbehaigru valge sulestik põleb tumeda roostiku taustal kergesti ära, seepärast vaata histogrammi ning proovi päikeses –0,3 kuni –1 stoppi särikompensatsiooni. Lendutõusul alusta säriajast 1/1000 sekundit ja pidevast teravustamisest. Tornis eelistan statiivi asemel monopoodi või käsivõtet: puidust põrand liigub iga teise külastaja sammuga.

Maastiku jaoks töötab 24–70 mm vahemik. Jäta kaadrisse sadamakraanad, mahutid või Tallinna teletorn — need annavad linnaloodusele mõõtkava. Kõige ootamatum motiiv ilmus ühel tuulisel päeval, kui lohesurfar lõikas läbi halli vee ja tema türkiissinine lohe tõusis tööstussadama kohale. Ootasin, kuni inimene, lohe ja mahutite servad lahku joonistusid. Paljassaare rääkis ühe kaadriga ära.

Kivisel rannal vaheta tele lainurga vastu ja lasku kaameraga madalale, kuid jäta märgade kivide ning veepiiri vahele taganemisruum. Fookusta esimesele selgele kivile ja kasuta ava f/8–f/11, et rannajoone sügavus säiliks. Tugeva tuulega ära tee pikka säri statiivi kõige peenemate jalgade peal; lühike säriaeg jätab lainetele Paljassaarele omase kareda pinna.

Tallinna märgalade teistsugust talvist nägu näeb Pääsküla raba fotoloos. Kui soovid ranniku järel liikuda sisemaa metsa ja rabasse, jätkab teemat Aegviidu suvine retk.

Kopli Photo Walk: Trams, Factory Walls and Northern Tallinn

Täpne ring Pikakarilt

Alusta Pikakari ranna parklast aadressil Paljassaare tee 52. Umbes 3,2-kilomeetrine ring kulgeb kruusa- ja pinnasteedel ning kokku 550 meetrit laudteel, möödudes Roostikutornist ja Valgest tornist. Lisa lõppu 300-meetrine Katariina kai, kui soovid pildistada kesklinna siluetti ja sadamaliiklust. Kõndides kulub ringile umbes tund, kaamera ja binokliga arvesta kahe kuni kolme tunniga.

Võta tuulekindel pealiskiht, veekindlad jalanõud, binokkel, teleobjektiiv ja objektiivilapp; suveõhtul lisa sääsetõrje. Talvel võib laudtee olla jäine. Liigu hoiualal ainult jalgsi või kergliiklusvahendiga, hoia koer rihmas ning järgi pesitsusajal sulgemismärke. Lõket teha ja telkida ei tohi. Prügikastid asuvad Pikakari rannas, seega too rajalt kõik tagasi — ka see, mis taskusse mahub.